Implantaat e. tehisjuur kujutab endast titaanist või keraamikast valmistatatud päris hamba asendamiseks ettenähtud aparaati. Tänapäeval kasutatakse enamasti luusiseseid e. osteointegreeruvaid implantaate. Saadaval on suur hulk erinevat tüüpi implantaate. Kui algselt olid implantaadid kasutuses peamiselt tagavara väljapääsuna täieliku hambutuse (edentulismi) korral, siis tänasel hetkel on näidustuste hulk oluliselt laienenud. Implantaate kasutatakse nii üksikute hammaste asendamiseks, lühemate ja pikemate sildkonstruktsioonide valmistamisel, kui ka täisproteeside toestamiseks. Implantaatide kasutamine aitab vältida omade hammaste mahalihvimist, nagu seda tuleb teha klassikaliste sildproteeside puhul.

(hambaarst.ee)

Osteostoomia on luu osaline eemaldamine.

(hambaarst.ee)

1. Tsement on juure pinda kattev eriline luustunud kude, mis ei sisalda närve ega veresooni ja millest lähtuvad hammast hambasompu kinnitavad sidemed.

2. Tsement on kinnitusaine, mille abil saab hammaste külge “liimida” proteese, kroone või ortodontilisi aparaate (võrusid jmt)

(hambaarst.ee)

Laminaadid on hamba peale kinnitatavad portselankoorikud, mille abil saab parandada hamba värvi ja kuju. Tavaliselt tehakse need esihammastele. Hamba normaalse paksuse säilitamiseks tuleb hamba esikülge veidi lihvida. Laminaat on loomuliku hamba väljanägemise ja vastupidavusega. Laminaadid kinnitatakse hammastele spetsiaalse komposiittsemendi (vedela hambavärvi täidismaterjali) abil.

(hambaarst.ee)

Hambalaboris valmistatud hambakrooniga asendatakse kahjustunud hamba krooniosa. Elusa hamba puhul valmistatakse kroon vastavalt lihvitud hambale. Kui hammas on surnud või suures ulatuses kahjustunud, tuleb kroon valmistada eelnevalt hamba juure sisse kinnitatud vastava ankruga (tihvtiga ehk kruviga) panuse peale. Kroone on võimalik valmistada nii metallist kui ka hamba värvi materjalist. Kõige hambasõbralikumaks proteesimaterjaliks peetakse kullasulameid nende parajalt sobiliku kulumiskiiruse, töödeldavuse ja reageerimatuse tõttu. Järjest rohkem kasutatakse tänapäeval keraamilisi materjale (portselani). Nende parimaks omaduseks on hambavaabaga võrreldav esteetilisus. Moodsate kinnitamismeetodite kasutamisega ei ole enam probleemiks liigne haprus. Hetkel kasutatakse ehk kõige enam kahe eelpool toodud materjali ühendamist – metallokeraamikat, mille puhul valatud väärismetall kaetakse esteetilise keraamilise kihiga. Tulemuseks on hambale täpselt istuv esteetiline ning vastupidav kroon.

(hambaarst.ee)

1) Kroon on igeme seest väljaulatuv emailiga kaetud hambaosa. Just see osa hambast saabki põhiliselt vigastada ja laguneb.

2) Krooniks nimetatakse ka restoratsiooni tüüpi, mis katab suurema osa hambast või kogu hamba. Vt täpsemalt tehiskroon.

(hambaarst.ee)

Komposiit on täidismaterjalide üks liik, mida kasutatakse nähtavate ja tänapäeval üha enam (koos klaasionomeeriga) ka tagumiste hammaste ravil. Purihammastes tekitab probleeme komposiittäidise vähene vastupidavus. Materjalid siiski täiustuvad pidevalt. Komposiiti kõvastatakse ultraviolettvalguse abil. Täidist polümeriseeritakse väikeste osade kaupa, et vältida kootumist. Komposiit kinnitub hamba külge erilise sidusaine abil. Komposiit võimaldab muuta hamba kuju ja värvi.

(hambaarst.ee)

Transplantatsioon on tehisluu lisamine (nt implantatsiooni puhul on mõnikord vaja eelnevalt luupinda paksendada, laiendada või tugevdada transplantaadi abil).

Pinnaanesteesia on limaskesta (limanaha) tuimestus. Näiteks enne süsti tegemist see koht määritakse limanahka tuimestava vahendiga, et patsient süstitorget ei tunneks.

(hambaarst.ee)

Haavandid igemetel, kinnituskudede hõvinemine, ladestused hammastel.	Igemete turse, hamba kinnitus-kudede hävinemine, hammaste asendi muutus põletiku tagajärjel

Mikroobide poolt põhjustatud hammast ümbritsevate kudede põletik, mille tagajärjel hävib hamba kinnituskudede süsteem ja luu, kuni hammas langeb välja. Gingiviiti ja parodontiiti peetakse sama haiguse eri staadiumideks. Olenevalt organismi vastupanuvõimest ei arene gingiviidist alati parodontiiti. Parodontiidile on iseloomulik igemete veritsus pikka aega. Lisaks igemepõletiku sümptomaatikale on tekkinud igemetaskud, mis võivad edasi areneda luutaskuteks. Haiguse tekkele aitavad kaasa hambakatt, hambakivi, karioossed hambad, hooldamata proteesid. Põletiku tagajärjel hävineb hammast ümbritsev luu ja asendub põletikulise granulatsioonkoega, mille tagajärjel hambad hakkavad liikuma ning muudavad oma asendit üksteise suhtes. See toob lõpuks kaasa funktsioonihäired. Parodontiit esineb tavaliselt täiskasvanutel ja on üldjuhul kroonilise iseloomuga. Haigus võib süveneda aeglasemalt või kiiremini. Ägestumine, eriti abstsesside (mädakollete) tekke korral võib anda olulisi üldnähtusid, nagu kehatemperatuuri tõus, halb enesetunne, vere settereaktsiooni kiirenemine, leukotsüütide hulga suurenemine. Parodontiidi kahjustav toime ei ole seotud ainult igemetega, vaid haigus mõjutab kogu organismi. Mikroobide otsesest toimest hävineb hammast kinni hoidev luu. Nende mikroobide vastu tekib süsteemne immuunreaktsioon, mis põhjustab haiguslikke muutusi ka teistes organisüsteemides. On leitud, et parodontiit võib soodustada reuma, reumatoidartriidi, ateroskleroosi, südameinfarkti ning insuldi teket, põhjustada vastsündinute madalat sünnikaalu.

Kliinilised uuringud mujal maailmas on näidanud, et erineva raskusastmega hamba kinnituskudede kahjustust on ligi 80%-l inimestest rasket parodontiiti aga on 5-20%-l inimestest.

Suu limaskesta või igeme põletiku ilmnemisel tuleb pöörduda kohe hambaarsti poole, kes selgitab välja tekkepõhjused ja kavandab ravi. Haiguse ravi on kompleksne ja pikaajaline ning nõuab palju kannatlikkust nii patsiendilt kui ka arstilt. Ravitulemus on positiivne ainult arsti ja patsiendi tiheda koostöö korral. Hea ravitulemus ja selle püsimine sõltub patsiendi valmidusest muuta oma harjumusi ning soovist täita arsti ettekirjutusi ja kinni pidada regulaarse järelkontrolli ning individuaalse suuhügieeni programmist.

(www.ut.ee/tervis)