Hammast ümbritseva igeme põletik, mis kujuneb välja ebasoodsate lokaalsete ja üldiste faktorite toimel, kusjuures on säilinud igeme terviklik kinnitus hambapinnale. Tüüpiline on igemete valulikkus, punetus ja turse, harvem haavandumine ja vohamine. Gingiviit on põhiliselt lastel ja noortel inimestel. Alla kuueaastastel lastel on gingiviiti harva, hiljem esinemissagedus järk-järgult suureneb.

Puberteediealistest täheldatakse gingiviiti 90%-l.

Erinevalt täiskasvanutest progresseerub lastel gingiviit harva parodontiidiks, sest neil on kudede kaitsemehhanismid hästi väljendunud.

Erineva raskusastmega igemete vohamine

(www.ut.ee/tervis)

Hambakatt ehk hambaplakk (plaque) on toidujääkide ladestus hamba pinnal. Katt on sageli tugevalt hammaste pinnale kinnitunud. Hambakatt koguneb rohkem hambavahedesse, mälumispindade vagudesse ja igemeservadesse. Katuga kaetud hambapind on tuhm, kollakas ja kare, mis soodustab suus leiduvate bakterite paljunemist ning hambahaiguste arenemist. Pikema aja jooksul hambakatt mineraliseerub, moodustades hambakivi.

Katu tekkimist aitavad ära hoida regulaarne hammaste harjamine, hambaniidi ja hambatikkude kasutamine.

(hambaarst.ee)

Hambapinda katab alati õhukene orgaaniline kile emaili pelliikula, mis täidab emaili struktuuri ebatasasused, on ioon vahetuse keskkonnaks hambakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel see kiht eemaldub, kuid moodustub süljevalkude baasil uuesti. Pelliikula on ka sobivaks aluseks mikroobide kinnitumisel. Juba mõni tund pärast hammaste ideaalset puhastamist hakkavad hambapinnale sadenema mikroobid, mis kinnituvad kõrgmolekulaarse rakkudevahelise maatriksi abil tugevasti hambapinnale. Alguses on mikroobid hambapinnal üherakulise kihina, kuid kiiresti paljunedes moodustavad kolooniaid, mis 2-3 päeva möödumisel hakkavad üksteist katma. Katukihi paksenedes mikroobide koostis pidevalt muutub, kuna katu alumistes kihtides tekib hapnikuvaba keskkond, mis on soodne anaeroobsetele bakteritele, viimastel on suurem kahjustav toime parodondikudedele. Mikroobide kolooniate vahel võib mikroskoobi all näha irdunud epiteelirakke, leukotsüüte, toiduosakesi ja süljevalke. Kattu võib leida nii hamba vabal pinnal kui ka igemetaskus. Mikroorganismid produtseerivad mitmesuguseid kudesid lõhustavaid fermente ja eritavad jääkprodukte terveid rakke kahjustavates kogustes. Kui kattu on hambapinnal vähe, on ta nähtav hea valgustuse juures mati tsoonina igemeservas või hambapinnal olevates loomulikes vagudes ja lohukestes. Selle paremaks esiletoomiseks hügieeniõpetuse käigus ja enesekontrolliks kasutatakse indikaatortablette (Diadent, Diaplac), mille imemisel värvub katt intensiivselt punakaks ja on peegli abil hästi vaadeldav kõigil hambapindadel. Selliseid tablette saab osta apteegi käsimüügiletist kõrvuti teiste suuõõnehügieeni vahenditega.

Rohkesti hambakattu, mille tagajärjel on välja kujunenud igemepõletik ja hulgikaaries.
(www.ut.ee/tervis)

Hambakivi on mineraliseerunud (kivistunud, kõva) hambakatt. Hambakatt võib toidu- ja tubakapigmentide toimel suhteliselt lihtsalt värvuda, omandades kollakas-pruuni kuni mustja värvuse. Üksikutel juhtudel võib hambakivi plaadina hammaste mälumispind katta. Hamba vabal pinnal on hambakivi kergesti märgatav ning hõlpsalt instrumentide abil eemaldatav. Seevastu igeme alla juure pinnale ladestunud hambakivi on reeglina tihe, tume ning raskesti eemaldatav.

(hambaarst.ee)

Hamba pinnal nähtav hambakatt kõvastub sülje soolade toimel hambakiviks.

Hambakivi moodustub enamasti hammaste vahele, kust hambaharjaga pole kattu võimalik eemaldada. Hammastele ohtlikum on igemetaskuvedeliku kaasabil tekkiv igemealuse katu kivistumine. Tekkiv igemealune kivi kasvab järjest sügavamale hambajuure tipu suunas, kuni hambad hakkavad liikuma ja irduvad lõualuust.

Igemepõletikku ja hambakivi teket saab takistada hoides hammaste kõik pinnad katust puhtad. See eeldab lisaks hambaharjale ka abivahendite (hambaniidi, hambatiku või hambavaheharja) kasutamist hammaste vahede puhastamisel.

Hambale moodustunud hambakivi ei eemaldu hambaharja abil.

Kui eespool toodud ravivõtted ei too oodatud tulemust või põletik ägeneb uuesti, võetakse appi konkreetsetele haigustekitajatele mõjuvad antibiootikumid. Kalli ja aeganõudva raviga on võimalik hävinud luu asemele kasvatada hambajuure ümber ka uut luud.

(www.hambakliinik.ee)

Hambakivi eemaldamise all mõeldakse ladestiste eemaldamist hammastelt ja igemetaskust. Kõige sagedamini esineb hambakivi alumiste lõikehammaste ehk intsisiivide keelepoolsel pinnal, aga ka ülemiste mälumishammaste põskmisel pinnal, mõnikord aga ulatuslikult üle kogu hammaskonna. Hambakivi eemaldamine toimub spetsiaalse ultrahelil töötava seadeldisega, mis hamba pinda puudutades “väristab” sinna kinnitunud ladestise hambast lahti. Edasi toimub väiksemate ladestise jääkide eemaldamine käsiinstrumentidega ning kõige lõpuks hambapinna poleerimine lihvimiskivikeste ja -kummidega ning profülaktilise pastaga.

(www.saks.ee)

Gingivektoomia on liigse igemekoe kirurgiline eemaldamine (nt hüperplaasia korral)

(hambaarst.ee)

Hüperplaasia on igemete haiguslik vohamine, mille korral on võimalik igemepiiri välimust esteetilisemaks muuta gingivektoomia abil.

(hambaarst.ee)

Büügel on suust eemaldatav protees, mis koosneb metallkarkassist ja plastmassist hammastest. Metallkarkassi tugielementide (klambrid ja mälumispinnale toetuvad lebamid) abil toetub büügel hammastele. Seda erinevalt tavaliselt ärakäidavast plastmassproteesist, mis toetub igemetele. Büüglile antakse garantii sõltuvalt hambaravist 6 kuust 2 aastani.

(hambaarst.ee)

- Kelner, lihatükk, mille te mulle tõite, on võimatult sitke. Ma ei saa raasugi kätte! Kutsuge juhataja!
- Mis abi te küll temalt loodate? Tal on nagu teilgi, kehvad hambad.

Vanaema õpetab väikest Steni: “Pane käsi suu ette, kui köhid”
“Miks?”, imestab poiss, “ega mul hambad suust ära ei kuku.”

Poeg küsis emalt: “emme, onju,  kui kõik hambad suust ära tulevad, siis inimene räägib vene keeles!”