Silvia Russak
Kaaries on maailmas enamlevinud haigusi. Vähe on maid, kus üle poole inimestest on kaariesevaba hammaskonnaga. Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem. Ligilähedane olukord on ka teistes Balti riikides ja suurel osal Venemaal. Kaariesest kahjustuvad juba 2-3-aastaste laste hambad. Varase karioossuse puhul on sage ka säsipõletiku ehk pulpiidi teke.
Kaarieses kahjustatud hammas
Hambakaariese statistiliste näitajate võrdlemisel eri piirkondade vahel kasutatakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusel põhiliselt kaht arvestuslikku näitajat:
- kaariesest haaratud hammastega elanike protsent uuritavas piirkonnas, sõltumata hammaste kahjustatuse astmest
- keskmine hammaste karioosne kahjustus ühe uuritava kohta (DMF – hammaste järgi ja DMF(S) – kahjustatud hambapindade järgi)
See näitaja hõlmab nii ravimata karioossete defektidega (Decayed), puuduvaid (Missing) kui ka ravitud ning täidistega (Filled) hambaid. Arvestust peetakse nii piima- kui ka jäävhammaste järgi. Protsendiline arvestus ei võimalda võrrelda inimesi, kellel on võib-olla 1-2 karioosset hammast, nendega, kellel on kahjustatud üle 20 hamba. Seega kasutatakse protsendilisi näitajaid vaid suuremate piirkondlike ja vanuserühmade andmete võrdlemisel.
Eestis on hambakaariest 60-65%-l lastest ja 83-100%-l täiskasvanuist (pikaajalised uuringud Tallinna kooliõpilastega näitavad, et kaariesest haaratuse protsent muutub vähe, vaid mõne protsendi võrra samal ajal). Keskmine kaariesest haaratuse näitaja (DMFT) erineb Eestis piirkonniti nii laste kui ka täiskasvanute osas. Kui võtta aluseks 12-aastased lapsed (kelle piimahambad on eemaldunud), siis on keskmine DMF 3,0-3,75 piires. Oluliselt rohkem (DMFT 7-8) on laste hambad haaratud kaariesest Lõuna-Eestis (Võru, Räpina, Valga jm), Lääne-Eestis on DMF 1,5-2,5 (Pärnu, Virtsu, Haapsalu jm). Selle põhjuseks peetakse piirkonniti erinevat põhjavee ja seega ka kaevuvee fluorisisaldust.
Kaariese levimine 12-aastastel lastel keskmise näitaja DMF järgi.
Eesti laste hambad on keskmiselt nõrgad. See eeldab tulevikus tõhusat profülaktilist tööd, et saavutada täiskasvanueas normaalne hammaskond.
(Hambaarst.ee)