Elektriline hambahari on efektiivsem
Kõik hambaravispetsialistid on veendunud, et korraliku suuhügieeni saavutamiseks on vaja omandada mitmesugused vajalikud harjumused. Nende hulka kuuluvad näiteks 2 korda päevas hammaste harjamine (vähemalt 2 min), regulaarne hambaniidi kasutamine, fluori sisaldava hambapasta kasutamine ning korrapärased visiidid hambaarsti juurde. Kahjuks leiab enamik hambaarste, et nende patsiendid ei harja oma hambaid korralikult – kas pole neil korralikult välja kujunenud harajmistehnikat või harjavad nad liiga lühikest aega.
Elektrilised hambaharjad on kasutusele võetud nende probleemide lahendamiseks. Alates 1960-ndatest, kui kasutusele võeti esimesed elektrilised hambaharjad, on need läbi teinud rea uuendusi (nt harjaste pöörlev edasi–tagasi liikumine, ultraheli virbatsioon jm). Kuigi paljud kliinilised uuringud on tõestanud, et elektriline hambahari on tavalisest tunduvalt efektiivsem hambakatu eemaldamisel, igemevigastuste ja -ärrituste vähendamisel, jätkab enamik inimesi siiski tavaliste hambaharjade kasutamist. Asi on kindlasti tingitud ka elektrilise hambaharja kõrgest hinnast ning väga erinevatest tootjatest.
On selge, et hambakatu kehv eemaldamine võib aja jooksul tekitada gingiviiti. Hoolimata manuaalsete harjade mitmesugustest uuendustest eemaldavad nad enamasti vaid 50% katust hamba siledatel pindadel ning hammaste vahel veelgi vähem. Samas on mitmed uuringud näidanud, et elektrilise hambaharja kasutamisel saavutavad need samad inimesed katu eemaldamisel tunduvalt paremaid tulemusi. Elektrilise hambaharjaga eemaldatakse kuni 90% kogu katust (seega kuni 40% rohkem kui tavalise hambaharjaga), mistõttu gingiviidi oht väheneb 15%.
Aastaid tagasi valmistati hambaharjade harjased väga kõvad, kuna nii oli võimalik hambaid puhtamaks harjata. Hilisemad uuringud on aga näidanud, et selliste kõvade harjaste pika-ajaline kasutamine viib igemepiiri taandumiseni, mille tulemusel hambakaelad paljastuvad ning hambad muutuvad tundlikuks. Seetõttu võeti kasutusele pehmemad harjased. Elektriliste hambaharjade korral tagab harjaste kiire liikumine hambapindade puhastumise ka pehmete harjaste korral ning ka igemete vigastamist esineb harva. Ühes uuringus selgus, et elektrilise hambaharja korral tarvitavad inimesed vaid 1/3 sellest jõust, mida tavalise hambaharja korral.
Kui inimene on kord juba hakanud elektrilist hambaharja kasutama, ei pöördu ta naljalt tagasi tavalise manuaalse harja juurde. Elektrilised hambaharjad on hambaravispetsialistide poolt enam soovitatumad, kuna nende abil saavutab inimene automaatselt korraliku harjamistehnika ning sellised harjad on sobivad käelise tegevuse piiratuse korral (nt lastel, vanuritel või invaliididel). Samuti sobivad elektrilised harjad hästi ortodontia patsientidele.
Kuigi elektrilised hambaharjad on manuaalsetest paremad, pole nad siiski omavahel sarnased. Ostsilleeriv (edasi-tagasi liikuv) pöörleva peaga hambahari on katu eemaldamisel üldiselt efektiivsem ning ärritab vähem igemeid, kui ühes suunas pöörleva või vibreeriva peaga hambahari. Parematel harjadel on peal ka taimer, mis teatab signaaliga, kui pesemise võib lõpetada. Enamik selliseid hambaharju töötab akudelt ning neid on vaja seega aeg-ajalt laadida.
(Hambaarst.ee)